07.10.17 korraldas giidi õppegrupp Erasmus+ programmi raames Võrumaa Kutsehariduskeskuse väliskülalistele Vana-Võrumaa kultuuripärandit tutvustava päeva.
Oleme Võrumaa Kutsehariduskeskuse giidiõppe õpilased. Õpet alustasime 2017. aasta jaanuaris. Seoses praktilise kogemuse olulisusega ja võimalusega teha midagi ise, saime organiseerida väliskülalistele ühepäevase ringreisi Eestimaa kagunurgas. See oli hea võimalus organiseerida neile meeldejääv päev. Külalisteks olid viis lätlast ja kaks maltalast.
Planeerimisega alustasime päev varem, kus igaühele meist jagati ülesanded. Seega panuse ürituse kordaminekusse andsid kõik, kes olid kohal. Panime paika kohad, kus peatuda, marsruudi ja ajakava. Selleks kulus aega mõned tunnid. Kõik sai kirja ja ettevalmistused järgnevaks päevaks olidki tehtud. Täiskasvanud inimestega koostööd tehes ja õppides on teatud asjad oluliselt lihtsamad ja sujuvamad, sest osad meist on varasemalt turismivaldkonnas töötanud ja töötavad praegugi.
Laupäeva hommikul asusime kooli peamaja juurest teele. Tee viis meid Väimelast Räpinasse. Külastasime Räpina Aianduskooli territooriumi, mõisahoonet, aeda, parki, väikest paadisilda. Nautisime Inglise ja Prantsuse stiilis aeda, värvikirevat sügisest loodust. Samuti käisime Räpina Loomemajas, kust nii mõnedki meist ostsid endale kaasa meeneid. Põnev oli vaadata, millega inimesed tegelevad.
Korraks sõitsime läbi ka Räpina sadamast. Väliskülalistele pakkus suurt huvi näha oma silmaga Venemaad üle Lämmijärve, sest see on nende jaoks erakordne kogemus.
Reis jätkus Räpina Paberivabriku ekskursiooniga. Nägime kohapeal, kuidas valmivad erinevad paberitooted. Kõik tehakse seal vanapaberist.
Peale lõunasööki Puuriida pubis jätkus teekond Piusa koobaste suunas. Seal näidati tutvustavat filmilõiku nahkhiirte talvitumisest ja natuke ka koobastest. Kiire põige tehti ka Savikoja tegemistesse, kus tutvusime kohapeal valmistatava keraamikaga.
Päeva lõpetas Lasva veetorni külastamine, kus omaette vaatamisväärsus oli helisev trepp, kus üles minnes kostavad erinevad viisijupid ja alla tulles erinevate loomade häälitsused. Torni tipust oli hea vaade ümbritsevale maastikule.
Üldiselt oli väga asjalik päev, maltalased olid eriti lummatud meie sügisese looduse värvikirevusest ja ahhetasid ning filmisid telefonidega läbi bussiakna maastikku. Nende jaoks oli see täiesti midagi uut, kuigi lätlaste jaoks võib-olla polnud vau-efekti tunda, sest maastik on meil Lätiga võrreldes suhteliselt sarnane. Kõik kohal olnud giidiõppe õpilased said proovida midagi teha. Igalühel meist oli oma ülesanne – sai praktiseerida nii reisisaatja tööd, tõlkimist, suhtlemist ning üldiselt kohaliku piirkonna ja olustiku tutvustamist.
Rait Kapp
